Titaanavastas 1791. aastal Briti reverend William Gregor. Kuid alles 1910. aastal täiustas selle ekstraheerimisprotsessi Ameerika keemik Matthew Hunter. Sellest ajast peale on titaani oma erakordsete omaduste tõttu laialdaselt kasutatud erinevates valdkondades.
Titaani üks olulisemaid kasutusalasid on kosmosetööstus. Selle kõrge tugevuse ja kaalu suhe ning korrosioonikindlus muudavad selle ideaalseks materjaliks lennukikomponentide, näiteks mootoriosade ja teliku jaoks. Lisaks kasutatakse titaani ka kosmoselaevade ja satelliitide ehitamisel.
Teine suur titaani rakendusala on meditsiinilised implantaadid. Tänu oma biosobivusele kasutatakse titaani kirurgilistes implantaatides, näiteks liigeseasendustes ja hambaimplantaatides. Seda kasutatakse ka proteesimisel, näiteks kunstjäsemete puhul.
Titaani kasutatakse ka autotööstuses kaalu vähendamiseks ja kütusesäästlikkuse suurendamiseks. Mõnel tipptasemel sportautol on titaanist väljalaskesüsteemid ja -komponendid.
Lisaks nendele rakendustele kasutatakse titaani selle kerge kaalu ja vastupidavuse tõttu ka spordivarustuses, nagu golfikepid ja tennisereketid. Seda kasutatakse ka kellade ja ehete valmistamisel tänu oma tuhmumis- ja kriimustuskindlusele.
Üldiselt on titaanist saanud tänapäeva ühiskonnas hädavajalik materjal tänu oma erakordsetele omadustele ja mitmekülgsusele. Selle avastamine ja täiustamine on pakkunud inimkonnale lugematuid eeliseid ja teeb seda ka tulevikus.
